Jõuvõime
Ventiili tugevusomadused viitavad ventiili võimele taluda keskkonna rõhku. Ventiil on mehaaniline toode, mis kannab sisemist rõhku, seega peab sellel olema piisav tugevus ja jäikus, et tagada pikaajaline kasutamine ilma pragunemise või deformatsioonita.
Tihendusvõime
Ventiili tihendusvõime viitab iga ventiili tihendusosa võimele takistada keskkonna lekkimist. See on ventiili kõige olulisem tehniline jõudlusnäitaja. Ventiilil on kolm tihendusosa: kontakt avamis- ja sulgemisosa ning ventiilipesa kahe tihenduspinna vahel; tihendi ja ventiilivarre ning tihenduskarbi sobivuskoht; ühendus ventiili korpuse ja kaane vahel. Esimest leket nimetatakse sisemiseks lekkeks, mida tavaliselt nimetatakse lõdvaks sulgemiseks ja mis mõjutab Taike ventiili võimet keskkonda sulgeda. Sulgventiilide puhul ei ole sisemine leke lubatud. Kaht viimast leket nimetatakse väliseks lekkeks, st keskkonna lekkimine ventiili seest ventiili välisküljele. Leke võib põhjustada materiaalset kahju, saastata keskkonda ja rasketel juhtudel õnnetusi. Tuleohtlike, plahvatusohtlike, mürgiste või radioaktiivsete keskkondade puhul ei ole välised lekked lubatud, seega peavad Taike ventiilid olema usaldusväärse tihendusvõimega.
三, voolav keskkond
Pärast seda, kui keskkond voolab läbi ventiili, tekib rõhukadu (rõhu erinevus ventiili esi- ja tagaosa vahel), st ventiilil on keskkonna voolu suhtes teatud takistus ja keskkond tarbib ventiili takistuse ületamiseks teatud hulga energiat. Energia säästmise seisukohast tuleks ventiilide projekteerimisel ja tootmisel ventiili takistust voolavale keskkonnale võimalikult palju vähendada.
Tõstejõud ja tõstemoment Tõstejõud ja tõstemoment tähistavad jõudu või momenti, mida tuleb ventiilile avamiseks või sulgemiseks rakendada. Ventiili sulgemisel on vaja avamis- ja sulgemisosa ning istme kahe tihenduspinna vahele tekitada teatud tihendipõhine rõhk ning samal ajal ületada ventiilivarre ja tihendi, ventiilivarre ja mutri vahelise keerme ning ventiilivarre otsas oleva toe vaheline pilu. Seega tuleb teiste hõõrdeosade hõõrdejõule rakendada teatud sulgemisjõudu ja sulgemismomenti. Ventiili avamis- ja sulgemisprotsessi ajal muutuvad vajalik avamis- ja sulgemisjõud ning avamis- ja sulgemismoment ning nende maksimaalne väärtus on sulgemise või avamise viimasel hetkel ehk alghetkel. Ventiilide projekteerimisel ja tootmisel tuleks püüda vähendada nende sulgemisjõudu ja sulgemismomenti.
四, avamis- ja sulgemiskiirus
Avamis- ja sulgemiskiirust väljendatakse ajaga, mis kulub ventiilil avamis- või sulgemistoimingu lõpuleviimiseks. Üldiselt ei ole ventiili avamis- ja sulgemiskiirusele rangeid nõudeid, kuid mõnel töötingimusel on avamis- ja sulgemiskiirusele erinõuded. Kui mõned nõuavad õnnetuste vältimiseks kiiret avamist või sulgemist, siis mõned aeglast sulgemist veelöögi vältimiseks jne. Seda tuleks ventiili tüübi valimisel arvesse võtta.
Tegevustundlikkus ja usaldusväärsus
See viitab klapi tundlikkusele reageerimisel keskkonnaparameetrite muutustele. Spetsiifiliste funktsioonidega ventiilide, näiteks drosselventiilide, rõhureduktsiooniventiilide ja reguleerventiilide, aga ka spetsiifiliste funktsioonidega ventiilide, näiteks kaitseventiilide ja sifoonide puhul on nende funktsionaalne tundlikkus ja töökindlus väga olulised tehnilise jõudluse näitajad.
六, kasutusiga
See näitab ventiili vastupidavust, on ventiili oluline jõudlusnäitaja ja sellel on suur majanduslik tähtsus. Tavaliselt väljendatakse seda avamiste ja sulgemiste arvuga, mis tagavad tihendusnõuded, ja seda saab väljendada ka kasutusaja kaudu.
Kasutatavate ventiilide tüüpide osas on enim ventiile masina-, metallurgia-, naftakeemia-, keemia-, linnaehitus- ja muudes tööstusharudes. Eriti masinatööstuses kasutatakse põhimõtteliselt igasuguseid ventiile. Lisaks masinatööstusele kasutatakse liblikventiile peamiselt naftakeemia- ja metallurgiatööstuses; membraanventiile kasutatakse peamiselt metallurgia-, elektri- ja keemiatööstuses; tagasilöögiventiile kasutatakse peamiselt metallurgia-, keemia- ja naftakeemiatööstuses; sulgeventiile kasutatakse peamiselt nafta- ja keemiatööstuses; kuulventiile kasutatakse peamiselt nafta-, keemia- ja metallurgiatööstuses; reguleerventiile kasutatakse peamiselt keemia-, metallurgia-, elektri- ja toidutööstuses; rõhualandusventiile kasutatakse peamiselt naftakeemia-, keemia- ja metallurgiatööstuses.
Postituse aeg: 30. september 2021